Rauapuudus: sümptomid, põhjused ja mida näitavad vereanalüüsid

Raud on elutähtis mineraalaine, mille roll organismis ulatub palju kaugemale kui vaid verepildi näitajad. Kui rauda on liiga vähe, ei saa rakud piisavalt hapnikku, mis võib mõjutada nii energiataset, vaimset võimekust kui ka üldist heaolu.

Rauapuudus areneb sageli aeglaselt ning selle esmased sümptomid on tavaliselt mittespetsiifilised. Just seetõttu jääb rauapuudus varases faasis tihti tähelepanuta.

Siin aitavad olulist selgust tuua vereanalüüsid, eriti ferritiin, mis peegeldab organismi rauavarude taset ja võib viidata rauapuudusele juba enne aneemia kujunemist.

Selles blogipostituses vaatame suuremat pilti: mis on raud ja miks on see organismile vajalik, kuidas rauapuudus tekib, milliste sümptomitena see avaldub ning mida vereanalüüsid tegelikult näitavad. Teadlikkus on esimene samm rauapuuduse ennetamise ja lahendamise suunas.

Mis on raud ja miks on see organismile oluline

Raud on elutähtis mineraalaine, osaledes hapniku transpordis, energiatootmises ning DNA sünteesis. Just hapniku transpordis kopsudest kudedesse mängib raud keskset rolli. Nimelt kasutab keha rauda luuüdis uute punaliblede (erütrotsüütide) tootmiseks. Punaste vereliblede peamine ülesanne on hapniku transportimine kehas, milleks on aga vaja hemoglobiini — punaste vereliblede sees olev valk, mis sisaldab rauda ja seob hapnikku. Just tänu hemoglobiinile saavad punased verelibled oma tööd teha. Ilma selleta oleksid nad nagu tühjad veokid, millel pole midagi kohale toimetada.

Kui organismis on rauda liiga vähe, ei teki piisavalt hemoglobiini ning hapniku transport kehas halveneb. Selle tulemusena ei saa rakud piisavalt hapnikku, mistõttu väheneb rakkude energiaga varustatus. See omakorda viib olukorrani, kus elundid ja koed ei suuda normaalselt funktsioneerida.

Organism ei suuda rauda ise sünteesida, mistõttu peame igapäevast rauda saama toidust või vajadusel toidulisanditest. Raud, mida keha kohe ei vaja, talletatakse ferritiinina peamiselt maksas, põrnas ja luuüdis, toimides rauavaruna ja puhvrina rauapuuduse korral. Raua liigsuse puhul võib see kaitsemehhanism aga ammenduda ning raud ladestub kudedesse juba kahjulikul kujul, põhjustades oksüdatiivset stressi ja rakukahjustusi. Seetõttu kehtib ka raua puhul ütlus “Rohkem pole alati parem.”

Kui palju keha rauda vajab?

Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) on määranud raua soovituslikud päevased tarbimiskogused (PRI), mis näitavad, kui palju rauda on vaja, et katta enamiku inimeste vajadus ja vältida rauapuudust. 

Rauavajadus täiskasvanutel

• Mehed ja postmenopausis naised – keskmiselt 11 mg rauda päevas
• Menstruatsioonieas naised – 16 mg päevas, vajavad rohkem rauda menstruatsioonist tingitud kadude tõttu
• Rasedad ja imetavad naised – soovituslik kogus on sama, mis menstruatsioonieas naistel, sest organism suudab raseduse ja imetamise ajal rauda paremini omastada ja kasutada olemasolevaid varusid

Rauavajadus imikutel ja lastel

• Imikud (7–11 kuud) – 11 mg rauda päevas
• Lapsed 1–6 aastat – 7 mg rauda päevas
• Lapsed 7–11 aastat – 11 mg rauda päevas

Lastel arvestab rauavajadus nii kasvu kui ka rauakadude katmisega.

Rauavajadus noorukitel

Puberteedieas suureneb rauavajadus, eriti tüdrukutel.

• Poisid 12–17 aastat – 11 mg rauda päevas
• Tüdrukud 12–17 aastat – 13 mg rauda päevas, arvestab nii kasvu kui ka menstruatsiooni algust

Kui su keha vajab rauavarude täiendamisel abi, aitab sind kvaliteete ICONFIT toidulisand.

Tutvu ICONFIT Raud + vitamiin C toidulisandiga siin

Raua ohutus ehk rohkem pole alati parem

Täpset piiri, millest alates raua kahjulik mõju suureneb, ei ole teada. Seetõttu on Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) hinnanud raua ohutuid tarbimistasemeid ehk koguseid, mille juures ei ole täheldatud kahjulikke mõjusid. Need hinnangud on eriti olulised toidulisandite kasutajatele, sest rauda võib saada korraga mitmest allikast (toit + toidulisand).

EFSA määratud raua ohutud tarbimistasemed:

• Täiskasvanud, sh rasedad ja imetavad naised – kuni 40 mg rauda päevas, sisaldab nii toidust kui ka toidulisanditest saadavat rauda
• Imikud 4–11 kuud – 5 mg rauda päevas lisarauda (rikastatud toitudest või toidulisanditest. Ei kehti rinnapiima ega imiku- ja jätkupiimasegude kohta
• Lapsed ja noorukid – 1–3 aastat: 10 mg päeva, 15–17 aastat: kuni 35 mg päevas. Vahepealsed vanuserühmad jäävad nende väärtuste vahele

Rasedusaegset suurenenud rauavajadust aitab katta ICONFIT rauakompleks. Tutvu tootega SIIN 

Mis on rauapuudus ja kuidas see organismis tekib?

Rauavaegus on seisund, mille korral organismi rauavarud on ammendunud ning hemoglobiini tootmine on häiritud. Selle tagajärjel väheneb hapniku transport kudedesse, mis võib viia erinevate organite funktsioonihäirete ning rauavaegusaneemia tekkeni. Rauavaegus ei võrdu automaatselt rauavaegusaneemiga, vaid see klassifitseeritakse aneemiaks alles siis, kui hemoglobiin langeb alla kindlaksmääratud piirväärtuste.

Eristatakse absoluutset rauavaegust (rauavarud on tühjenenud) ja funktsionaalset rauavaegust, kus rauavarud võivad olla olemas, kuid kroonilise põletiku tõttu ei ole raud organismile kättesaadav. Ravi sõltub põhjusest ning hõlmab esmavalikuna suukaudseid rauapreparaate, vajadusel ka veenisisest rauaravi, eriti krooniliste põletikuliste seisundite korral.

Kuidas rauapuudus organismis tekib?

Rauapuuduse tekkimisel võivad erinevad põhjused olla. Tekkepõhjuse järgi saab neid jagada aga järgmistesse rühmadesse:

• Ebapiisav raua saamine – rauavaene toitumine või ebapiisav tarbimine suurenenud vajaduse korral
• Suurenenud rauavajadus – rasedus, kasvuperioodid, intensiivne sport
• Häirunud raua imendumine – seedetrakti haigused (nt tsöliaakia), bariaatriline kirurgia, mao happesust vähendavad ravimid, imendumist pärssivad toitumistegurid
• Krooniline põletik – põletikulised ja kroonilised haigused, mille korral on raua kättesaadavus piiratud
• Krooniline verekaotus – vererohke menstruatsioon, seedetrakti verejooksud, sagedane veredoonorlus

Rauapuuduse sümptomid – kuidas keha märku annab

Rauapuudus võib kujuneda tasapisi ja jääda alguses märkamatuks, kuna sümptomid võivad ilmneda juba enne rauavaegusaneemia väljakujunemist. Kuna raud on oluline mitte ainult vere, vaid ka lihaste, aju ja rakkude energiavahetuse jaoks, võib keha raua puudusest märku anda mitmel erineval viisil.

Levinumad rauapuuduse tunnused on:

Oluline on meeles pidada, et kõik need sümptomid ei pea esinema korraga ning nende intensiivsus võib inimestel erineda. Kui sarnased vaevused püsivad pikemat aega, tasub rauapuudust kaaluda ka siis, kui vereanalüüsid ei ole veel viidanud aneemiale. Varajane probleemile tähelepanu pööramine aitab ennetada rauapuuduse süvenemist ja sellega seotud terviseprobleeme.

Rauapuudus ei tähenda veel rauavaegusaneemiat. Aneemia kujuneb siis, kui rauapuudus süveneb ja organism ei suuda enam toota piisavalt hemoglobiini, mis vastutab hapniku transpordi eest veres.

Rauavaegusaneemia — mis organismiga juhtub?

Rauavaeguse süvenedes võib välja kujuneda rauavaegusaneemia — olukord, kus organsim ei suuda enam toota piisavalt punalibledes leiduvat valku hemoglobiini, mis vastutab hapniku transpordi eest kudedesse. Rauapuuduse korral muutuvad punalibled väiksemaks ja heledamaks, mis vähendab kudede hapnikuga varustatust.

Rauavaegusaneemia kõige sagedasem põhjus on krooniline verekaotus, eriti seedetraktist või rohke menstruatsiooni tõttu. Samuti mängivad rolli teised rauapuuduse tekkepõhjused, millest rääkisime eespool. Imikutel ja väikelastel on risk suurem lehmapiima liigse tarbimise korral, sest kaltsiumi ja raua samaaegne tarbimine võib vähendada raua imendumist.

Levinumad kaebused on väsimus, nõrkus, õhupuudus pingutusel ja töövõime langus. Lastel võib rauavaegusaneemia põhjustada kognitiivseid ja arengulisi häireid.

Füüsilisel läbivaatusel võib esineda kahvatus, südame löögisageduse tõus ja raskematel juhtudel südamepuudulikkuse süvenemine.

Kui levinud on rauavaegusaneemia?

Rauavaegusaneemia on üks levinumaid toitumuslikke puudushaigusi maailmas. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel esineb aneemiat ligikaudu pooltel rasedatest naistest arengumaades ja umbes veerandil rasedatest tööstusriikides. Eriti suur on risk fertiilses eas naistel ja lastel, kelle hulgas on rauapuudus laialt levinud ka arenenud riikides.

Ferritiin ja rauapuudus – mida vereanalüüsid näitavad?

Raua talletusvalk ferritiin on peamine näitaja organismi rauavarude hindamisel. Kuigi ferritiin paikneb peamiselt maksas, põrnas ja luuüdis, mõõdetakse selle väikest, kuid informatiivset kogust verest. Vereseerumi ferritiini tase on otseselt seotud organismi rauavarude suurusega — madal tase viitab rauavarude tühjenemisele ning on sageli varaseim laboratoorne märk rauapuudusest. Kõrgenenud ferritiini tase võib seevastu viidata raua ülekoormusele.

Oluline on teada, et rauapuudus võib esineda ka normaalse hemoglobiini taseme korral. Sellisel juhul räägitakse rauapuudusest ilma aneemiata, mis võib siiski põhjustada väsimust, keskendumisraskusi ja töövõime langust.

Ferritiini tõlgendamisel tuleb olla tähelepanelik, kuna tegemist on ägeda faasi valguga. Põletiku, infektsiooni või krooniliste haiguste korral võib ferritiini tase tõusta ka siis, kui rauavarud on tegelikult madalad. Seetõttu hinnatakse rauastaatust sageli koos teiste näitajatega, näiteks transferriini saturatsiooniga, mis aitab paremini hinnata raua tegelikku kättesaadavust organismis.

Rauapuuduse ja rauavaegusaneemia ravi keskendub esmalt põhjuse väljaselgitamisele. Enamasti kasutatakse suukaudset rauaravi, mida tuleb jätkata ka pärast hemoglobiini normaliseerumist, et taastada rauavarud. Veenisisest rauda kasutatakse juhul, kui suukaudne ravi ei ole talutav, imendumine on häiritud või rauavajadus on suur.

Raua looduslikud allikad — raud toidust

Rauda leidub toidus kahel kujul — heemne ja mitteheemne raud. Nende allikad ja imendumine on erinevad. Vaatame neid natuke lähemalt.

Heemne raud

Heemne raud pärineb loomsetest allikatest ning imendub organismis kõige paremini. Selle omastamist mõjutavad teised toidukomponendid suhteliselt vähe.

Peamised allikad:

• loomaliha – veis, lammas, siga
• linnuliha – kana, kalkun
• mereannid – lõhe, sardiinid, tuunikala
• elundiliha – maks, pasteet

Mitteheemne raud 

Mitteheemne raud pärineb taimsetest allikatest ja rauaga rikastatud toodetest. Selle imendumine sõltub suuresti sellest, millega koos rauda tarbitakse.

Peamised allikad:

• rauaga rikastatud leib ja hommikusöögihelbed
• kaunviljad – oad, läätsed, kikerherned
• täisteratooted  – leib, pasta
• pähklid ja seemned – nt kõrvitsaseemned
• kuivatatud puuviljad – aprikoosid, datlid, rosinad
• tumerohelised lehtköögiviljad – spinat, brokoli, peedipealsed
• tofu

Mis mõjutab raua imendumist?

Raua imendumist toidust võivad soodustada või pärssida mitmed toidud, joogid ning toidus leiduvad ühendid.

Tüüpilise lääne dieedi korral on nende soodustajate ja pidurdajate mõju enamasti mõõdukas ning enamikul inimestest ei mõjuta see raua staatust märkimisväärselt.

Kui palju rauda tegelikult imendub?

• segatoidust imendub keskmiselt 14–18% rauast
• taimetoidust imendub keskmiselt 5–12% rauast

Raud toidulisanditest — millist lisandit valida?

Olukorras, kus toidust saadakse rauda ebapiisavalt, selle imendumine on häiritud või organismi vajadus on suurenenud, võivad appi tulla rauda sisaldavad toidulisandid.

Samas ei ole raud „süütu“ mineraalaine. Vale rauavorm, liiga suur annus või põhjendamatu kasutamine võib põhjustada kõrvaltoimeid ja terviseriske. Seetõttu on enne raualisandi kasutamist mõistlik konsulteerida arsti või toitumisspetsialistiga, eriti raseduse, krooniliste haiguste või pikaajalise tarvitamise korral.

Millist rauda toidulisandites kasutatakse?

Toidulisandites leidub rauda peamiselt kahel kujul: raud(II) ja raud(III) sooladena. Need vormid ei ole omavahel võrdsed – nad erinevad nii biosaadavuse kui ka seedetrakti taluvuse poolest.

Raud(II) soolad — nt raud(II)sulfaat, raud(II)glükonaat

• kõige sagedamini kasutatav rauavorm ja imendub organismis hästi
• suuremates annustes (u 45 mg päevas või rohkem) võib see põhjustada iiveldust, kõhukinnisust või muid seedevaevusi.

Raud(III) soolad

• lahustuvad halvemini ja organism ei pruugi neid nii tõhusalt omastada.

Alternatiivsed rauavormid — nt heemse raua polüpeptiidid, karbonüülraud

• võivad olla maole leebemad ning sobida paremini inimestele, kellel tekivad tavapäraste rauapreparaatidega seedeprobleemid.

Oluline pole mitte ainult see, kui palju rauda kapslis seisab, vaid kui palju sellest on elementaarset rauda, mida keha saab kasutada. Ise seda õnneks arvutama ei pea, sest see on tootepakendil kirjas.

ICONFIT toetab sinu teekonda rauavarude taastamisel hästi imenduvat raud(II) diglütsinaati ning imendumist veelgi soodustavat C-vitamiini sisaldava toidulisandiga.

Tutvu tootega siin

Rauapuudus kujuneb sageli tasapisi ja võib jääda pikaks ajaks märkamatuks, kuna selle sümptomid on tihti ebamäärased ja mittespetsiifilised. Väsimus, nõrkus või keskendumisraskused ei pruugi kohe viidata rauapuudusele, kuid võivad olla selle esimesed märgid. Vereanalüüsid – eriti ferritiini määramine – aitavad hinnata organismi rauavarusid ja avastada puuduse juba enne rauavaegusaneemia kujunemist.

Raua tasakaal organismis on oluline, sest nii rauapuudus kui ka liigne raua tarbimine võivad olla tervisele kahjulikud. Teadlikkus raua rollist, vajadusest ja ohutusest ning rauapuuduse tekkepõhjustest on esimene samm tervise hoidmisel. Õigeaegne märkamine ja põhjuse väljaselgitamine aitavad rauapuudust ennetada ja vajadusel tõhusalt ravida.

ICONFIT pakub raualisandeid, mille puhul on tähelepanu pööratud nii raua vormile kui ka annustele, et toetada teadlikku ja vastutustundlikku kasutamist.

Links to Sources:

1. Iron Supplementation, National Library of Medicine
2. Physiology, Oxygen Transport, National Library of Medicine
3. Iron Overload and Toxicity, National Library of Medicine
4. Iron Deficiency Anemia, National Library of Medicine
5. Iron deficiency without anemia: a diagnosis that matters, ELSEVIER, ScienceDirect
6. Serum or plasma ferritin concentration as an index of iron deficiency and overload, Cochrane Library
7. Scientific opinion on the tolerable upper intake level for iron, European Food Safety Authority
8. Scientific Opinion on Dietary Reference Values for iron, European Food Safety Authority
9. Iron, National Institutes of Health
10. Top 10 Foods Highest in Iron, MYFOODDATA
11. Iron-Rich Foods: Sources and Supplements, WebMD
12. Foods High in Iron, healthdirect
13. Iron Supplementation, National Library of Medicine
14. Iron Deficiency Anemia Assessment, Prevention, and Control, WHO