Ei saa kuidagi magusaisu vastu? Maailmakuulsa teadlase nipp aitab halvima ära hoida

Kui sa püüad oma kaalu kontrolli all hoida, aga vahepeal tuleb isu patustada, siis on olemas nipp, kuidas magusasöömisega tekkida võivaid lisakilosid vältida.

Selleks tuleks iga toidukorra ajal esiteks süüa ära peotäis kiudainerikkaid toiduaineid, mida sisaldavad eelkõige köögiviljad. Seejärel peaks ära sööma valgurikka toiduaine, milleks on liha, kala, muna või ilma valge suhkruta piimatooted. Nüüd on järjekord jõudnud rasvadeni ja kõige lõppu peaks jätma süsivesikurikkad jahutooted ning suhkrut sisaldavad toiduained.

Nipp pärineb Jessie Inchauspe’i uuest ülemaailmsest bestsellerist “Glükoosi revolutsioon”, mis hiljuti tuli müügile ka eesti keeles. Oma praktilist kogemust raamatus leiduvate seisukohtade rakendamisel nõustus jagama füsioterapeut, personaaltreener ja elustiilinõustaja Kerli Djomina, kes on oma panuse andnud ka sporditoitude loomisesse.

Hoia suhkru tase veres madalal

Raamat on lihtsasti mõistetav ja Djomina soovitab seda teadlikust toitumisest huvitatud inimestel kindlasti lugeda. “Mina avastasin teooria autori Jessie Inchauspe’i Instagrami konto juba enam kui aasta tagasi ja tema soovitusi olen tutvustanud ka oma senistes elustiiliprogrammides,” märgib Djomina.

Inchauspe’i raamat selgitab nimelt, et veresuhkru järsud kõikumised tekitavad mitmeid terviseprobleeme, mis võivad omakorda viia ülekaaluni.

Süsivesikutest saadav glükoos on meie keha peamine energiaallikas. Keha hoiustab glükoosi glükogeeni kujul maksas ja lihastes, kuid nendesse ei mahu glükoosi lõpmatuseni. Kui me liigutame ja kulutame glükoosivarud pidevalt ära, siis on kõik hästi.

Kui me eriti ei liigu, aga meie varud on juba täidetud ja sööme aina juurde, siis on kehal ainuke variant ladustada üleliigne glükoos triglütseriididena rasvarakkudes — rasvarakud suurenevad ja kehakaal vaikselt tõuseb.

Samas kiudained ja valk aeglustavad süsivesikute imendumist. Kui nemad on seedesüsteemis juba ees, ei jõua süsivesikud nii kiiresti vereringesse ja veresuhkru tase tõuseb aeglasemalt ega saavuta nii kõrget taset, kui süüa ainult süsivesikuid.

Kuidas sööma peaks?

Klassikaline eelroa-pearoa-magustoidu süsteem, kus alustatakse salatiga ja lõpetatakse süsivesikurikka magustoiduga, on Inchauspe’i põhimõtetega igati kooskõlas, märgib Djomina.

Nagu öeldud, võiks taldrikult võimaluse korral kõigepealt süüa ära kiudained, seejärel valgurikka toidu, siis rasvaallika ja lõpuks süsivesikud.

“Olen seda meetodit katsetanud hommikusööki süües. Teen hommikusöögiks endale tihtipeale omletti. Sinna kõrvale teen aga näiteks brokolist ja teistest köögiviljadest salati. Kõigepealt sööngi ära salati, siis pärast seda omleti,” kirjeldab Djomina. “Kuna iga söögikorra juurde võiks käia ka süsivesikuallikas, näiteks viil sepikut, siis selle söön kõige lõpus. Olen märganud, et saan sedasi suurema küllastustunde ja kõht püsib pikalt täis. Samuti on isusid vähem.”

Inchauspe rõhutab siiski, et niimoodi peaks toituma võimaluse korral. Hamburgerit selle põhimõtte järgimiseks laiali lammutada pole ka mõtet. Pigem võiks sellises olukorras kasutada veresuhkru madalal hoidmiseks mõnda muud meetodit.

Kook ja puuviljad

Ka köögiviljades, mis on soovitatav taldrikult esimesena ära süüa, leidub süsivesikuid, aga nii vähe, et need ei tõsta veresuhkru taset kuigi kõrgele. Märksa rohkem leidub neis kiudaineid, eriti kasulik on süüa just juurviljade kõvu osasid.

Samas, näiteks isegi värske mahla joomisel, olgu selleks õuna- või porgandimahl, asi nii ei tööta, sest mahlast on kiudained eemaldatud.

Puuviljades on palju suhkrut ja seetõttu soovitab Djomina neidki süüa pigem pärast pearooga magustoiduna ja mitte vahepalana. Kui süüa puuvilju vahepalana, siis võiks juurde lisada ka valku ja rasva, et veresuhkru tase ei tõuseks kiirelt üles.

Ja magusat toidukordade vahel näksimiseks ei soovita Djomina üldse, ikka pärast sööki, nagu meile lapsepõlves õpetati.

“Kui on isu kooki süüa, siis on parem seda süüa pärast toidukorda magustoiduna,” ütleb ta. Põhjus on lihtne: siis on seedimine hõivatud teiste toitainete omastamisega ja magustoidust saadavatel süsivesikutel on jõudu vähem.